Ostukorvis 15.-16. juunil 2019 toimus Tallinnas IPPF-i (Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni) üldkogu, mis tõi Eestisse seksuaaltervise, -hariduse ja pereplaneerimisega tegelevad organisatsioonid üle Euroopa ja Kesk-Aasia.
15.-16. juunil 2019 toimus Tallinnas IPPF-i (Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni) üldkogu, mis tõi Eestisse seksuaaltervise, -hariduse ja pereplaneerimisega tegelevad organisatsioonid üle Euroopa ja Kesk-Aasia.
Jonas Grauberg, Eesti Seksuaaltervise Liidu tegevjuht: „2018. aastal kohtusime IPPF Euroopa võrgustikuga Belgias ning palju oli juttu sellest, kuidas digitaliseerumine muudab seksuaal- ja reproduktiivtervise valdkonda. Kuna Eesti on Euroopas näidanud just digivaldkonnas kiiret arengut, oli selge, et 2019. aasta üldkogu toimub just Tallinnas ning ürituse fookus saab olema digimaailma esiletõus. Meie tegevusvaldkonnas on eelkõige üles kerkinud küsimused turvalisuse tagamise osas, kuhu kuuluvad ka näiteks küberkiusamine, valeinfo levik ning vihakõne. Eesti riik ja eelkõige meie erinevad organisatsioonid on teinud selles suunas palju ning see oli hea võimalus ka teistele seda näidata.“
Caroline Hickson, IPPF-i Euroopa regiooni direktor: „IPPF püüab tagada seksuaalse ja reproduktiivtervise kõigile, eriti alaealistele. Paljudes Euroopa riikides kitseneb praegu kodanikuühiskonna ruum. Rahvusvahelise rahastamise ja kogunemisvabaduse piirangud on tavalised, samas kui ranged aruandlusstandardid takistavad jätkuvalt valitsusväliste organisatsioonide tööd, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivõiguste tagamiseks. Samuti oleme tunnistajaks rünnakule naiste inimõiguse vastu ehk õiguse otsustada oma keha üle, mida toetab konservatiivsete parempoolsete poliitikute tõus Euroopas. Need arengud ähvardavad IPPF-i suutlikkust saavutada seksuaal- ja reproduktiivtervist ja -õigusi kõigile, eriti alaesindatud isikutele, mistõttu on iga-aastane kohtumine IPPF-i kalendris selline oluline sündmus. Sellel kohtumisel loome oma strateegiaid, et tagada nende sobivus mitmekesiste ja muutuvate kontekstidega, milles meie liikmed tegutsevad. Samuti tugevdame nii koostöömehhanisme kui ka sidemeid meie globaalses kogukonnas, kes tegeleb seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste edendamisega.“
“Euroopas ja kogu maailmas on seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste vastu suunatud opositsioon kasvanud. Kõik naiste õiguste, seksuaal- ja reproduktiivtervise ja LGBTIQ + organisatsioonid seisavad silmitsi suure väljakutsega muuta ühiskond mittediskrimineerivaks, sallivaks, vabaks ja õiglaseks. Föderatsiooniks olemine on eelis, sest see suurendab solidaarsust föderatsiooni liikmete vahel, kes saavad koos seksuaal- ja reproduktiivtervise ning õiguste eest seista kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil,“ ütles Alice Ackermann, noorte esindaja IPPF-i nõukogus.
„Igal aastal toimub piirkondlik üldnõukogu erinevas linnas ja riigis. Tänavuse üldnõukogu teema oli digitaliseerimine, seksuaal- ja reproduktiivtervis ning õigused. Eesti on tehnoloogia ja digitaliseerimise meister. Tallinnas viibimine annab teistele IPPF-i liikmetele võimaluse kohtuda Eesti tehnoloogia, seksuaal- ja reproduktiivtervise ja inimõiguste ekspertidega ning õppida nende lahendustest, “ lisas Ackermann.
Üldkogu teemaks oli noored ja seksuaalsus digitaalmeedia ajastul. Peamiseks ettekannete arutelu küsimuseks sai küberkiusamine ja kuidas noori selle eest kaitsta?
Robert Cover, Lääne Austraalia Ülikooli dotsent, rääkis digitaalmeedia ajastu mõjudest noortele: kas seksuaalsuhted on negatiivselt mõjutatud läbi digitaalmeedia arengu või digitaalmeedia pakub loomingulisi identiteedi väljendusviise, milliseid pole enne nähtud. Millised on võimalused ja ohud uue seksuaalsuse kujunemisel, mille märksõnadeks on: web-camming ehk tasu eest veebikaamera eest seksuaalsete tegevuste tegemine, pornograafia, online-dating jne.
Seksuaalne identiteedi kategooriad ei piirdu enam lihtsa binaarse jaotusega mehelik/naiselik, homo- või heteroseksuaalne vaid koosneb laiast mõisteteväljast nagu pan-, polü-, mono-, allo- ja demiseksuaalne. Kogu töö noorte seksuaaltervise vallas peab arvestama digitaalmeedia mõjuga. See on noortele nende identiteedi, seksuaalsuse, suhete ja seksuaalse kaasatuse alane peamine teadmiste allikas.
Suurimad ohukohad digitaalmeedias seisnevad selles, et eraviisiline seksuaalsus muutub kättesaadavaks avalikuks tarbimiseks, mis võib omakorda viia küberkiusamise ja ahistamiseni.
UNESCO raporti kohaselt on 12% 9-16 aastastest tundnud küberkiusamist. Probleemiks ei ole aga tehnoloogia ega selle areng vaid palju muud. 62% ei tea, kuhu probleemi tekkides abi saamiseks pöörduda ja riikides puuduvad vastavad seadused. Lahendus on tõsta noorte teadlikkust, pöörduda internetikeskkonna haldaja poole, suurendada lastele interneti kasutamise piiranguid ja vanematepoolset kontrolli ning täiustada riikide seadusandlusi.
Eesti Seksuaaltervise Liit kuulub IPPF-i liikmeskonda 1995. aastast.
IPPF-i üldkogu Eestis toimumist aitas rahastada Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Lisainfo
Katrin Salundi
Eesti Seksuaaltervise Liit
Tel 56 359 359
Jonas Grauberg, Eesti Seksuaaltervise Liidu tegevjuht: „2018. aastal kohtusime IPPF Euroopa võrgustikuga Belgias ning palju oli juttu sellest, kuidas digitaliseerumine muudab seksuaal- ja reproduktiivtervise valdkonda. Kuna Eesti on Euroopas näidanud just digivaldkonnas kiiret arengut, oli selge, et 2019. aasta üldkogu toimub just Tallinnas ning ürituse fookus saab olema digimaailma esiletõus. Meie tegevusvaldkonnas on eelkõige üles kerkinud küsimused turvalisuse tagamise osas, kuhu kuuluvad ka näiteks küberkiusamine, valeinfo levik ning vihakõne. Eesti riik ja eelkõige meie erinevad organisatsioonid on teinud selles suunas palju ning see oli hea võimalus ka teistele seda näidata.“
Caroline Hickson, IPPF-i Euroopa regiooni direktor: „IPPF püüab tagada seksuaalse ja reproduktiivtervise kõigile, eriti alaealistele. Paljudes Euroopa riikides kitseneb praegu kodanikuühiskonna ruum. Rahvusvahelise rahastamise ja kogunemisvabaduse piirangud on tavalised, samas kui ranged aruandlusstandardid takistavad jätkuvalt valitsusväliste organisatsioonide tööd, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivõiguste tagamiseks. Samuti oleme tunnistajaks rünnakule naiste inimõiguse vastu ehk õiguse otsustada oma keha üle, mida toetab konservatiivsete parempoolsete poliitikute tõus Euroopas. Need arengud ähvardavad IPPF-i suutlikkust saavutada seksuaal- ja reproduktiivtervist ja -õigusi kõigile, eriti alaesindatud isikutele, mistõttu on iga-aastane kohtumine IPPF-i kalendris selline oluline sündmus. Sellel kohtumisel loome oma strateegiaid, et tagada nende sobivus mitmekesiste ja muutuvate kontekstidega, milles meie liikmed tegutsevad. Samuti tugevdame nii koostöömehhanisme kui ka sidemeid meie globaalses kogukonnas, kes tegeleb seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste edendamisega.“
“Euroopas ja kogu maailmas on seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste vastu suunatud opositsioon kasvanud. Kõik naiste õiguste, seksuaal- ja reproduktiivtervise ja LGBTIQ + organisatsioonid seisavad silmitsi suure väljakutsega muuta ühiskond mittediskrimineerivaks, sallivaks, vabaks ja õiglaseks. Föderatsiooniks olemine on eelis, sest see suurendab solidaarsust föderatsiooni liikmete vahel, kes saavad koos seksuaal- ja reproduktiivtervise ning õiguste eest seista kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil,“ ütles Alice Ackermann, noorte esindaja IPPF-i nõukogus.
„Igal aastal toimub piirkondlik üldnõukogu erinevas linnas ja riigis. Tänavuse üldnõukogu teema oli digitaliseerimine, seksuaal- ja reproduktiivtervis ning õigused. Eesti on tehnoloogia ja digitaliseerimise meister. Tallinnas viibimine annab teistele IPPF-i liikmetele võimaluse kohtuda Eesti tehnoloogia, seksuaal- ja reproduktiivtervise ja inimõiguste ekspertidega ning õppida nende lahendustest, “ lisas Ackermann.
Üldkogu teemaks oli noored ja seksuaalsus digitaalmeedia ajastul. Peamiseks ettekannete arutelu küsimuseks sai küberkiusamine ja kuidas noori selle eest kaitsta?
Robert Cover, Lääne Austraalia Ülikooli dotsent, rääkis digitaalmeedia ajastu mõjudest noortele: kas seksuaalsuhted on negatiivselt mõjutatud läbi digitaalmeedia arengu või digitaalmeedia pakub loomingulisi identiteedi väljendusviise, milliseid pole enne nähtud. Millised on võimalused ja ohud uue seksuaalsuse kujunemisel, mille märksõnadeks on: web-camming ehk tasu eest veebikaamera eest seksuaalsete tegevuste tegemine, pornograafia, online-dating jne.
Seksuaalne identiteedi kategooriad ei piirdu enam lihtsa binaarse jaotusega mehelik/naiselik, homo- või heteroseksuaalne vaid koosneb laiast mõisteteväljast nagu pan-, polü-, mono-, allo- ja demiseksuaalne. Kogu töö noorte seksuaaltervise vallas peab arvestama digitaalmeedia mõjuga. See on noortele nende identiteedi, seksuaalsuse, suhete ja seksuaalse kaasatuse alane peamine teadmiste allikas.
Suurimad ohukohad digitaalmeedias seisnevad selles, et eraviisiline seksuaalsus muutub kättesaadavaks avalikuks tarbimiseks, mis võib omakorda viia küberkiusamise ja ahistamiseni.
UNESCO raporti kohaselt on 12% 9-16 aastastest tundnud küberkiusamist. Probleemiks ei ole aga tehnoloogia ega selle areng vaid palju muud. 62% ei tea, kuhu probleemi tekkides abi saamiseks pöörduda ja riikides puuduvad vastavad seadused. Lahendus on tõsta noorte teadlikkust, pöörduda internetikeskkonna haldaja poole, suurendada lastele interneti kasutamise piiranguid ja vanematepoolset kontrolli ning täiustada riikide seadusandlusi.
Eesti Seksuaaltervise Liit kuulub IPPF-i liikmeskonda 1995. aastast.
IPPF-i üldkogu Eestis toimumist aitas rahastada Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Lisainfo
Katrin Salundi
Eesti Seksuaaltervise Liit
Tel 56 359 359
