Ostukorvis Eesti Seksuaaltervise Liit käis Kõrgõzstanis jagamas oma kogemusi ja teadmisi noorte seksuaaltervise edendamise osas.
2014. aastal alustasid Eesti Seksuaaltervise Liit (ESTL) ja Reproductive Health Alliance of Kyrgyzstan (RHAK) koostööprojektiga, mille eesmärgiks on soovimatute raseduste ning abortide arvu vähendamine, seksuaalsel teel levivate infektsioonide ja HIV ennetamine Kõrgõzstanis. Eesmärgi saavutamiseks võimestasime Kõrgõzstanis tegutseva reproduktiivalaste noorte nõustamisteenuste võrgustikku ja seksuaaltervise valdkonna võtmeorganisatsioonide pädevust Eesti edukate ja maailmas tunnustatud näidete varal.
2015. aastal käis koostöö raames Eestis Kõrgõzstani delegatsioon, kuhu kuulusid sealsete noorte seksuaaltervisealaste nõustamiskeskuste eestvedajad ning ministeeriumite esindajad. Tutvuti Eestis pakutavate seksuaaltervisealaste teenustega, seksuaalhariduse korraldusega koolides, külastati Eesti Haigekassat, Terviseametit, Tervise Arengu Instituuti ning Sotsiaal- ja Haridusministeeriumi.
Eesti eksperdid käisid Kõrgõzstanis esimest korda 2015. aasta veebruaris, mil kaardistati koos Kõrgõzstani kolleegidega sealsed vajadused eesmärgiga parandada noortele pakutavate teenuste ja teabe kvaliteeti ning nõustada kolleege kooli seksuaalhariduse korraldamisel. Augustis 2015 toimus nädalane koolitus Kõrgõzstani meedikutele ja tervishoiu korraldusega tegelevatele spetsialistidele, kelle igapäevatööks on noortesõbralike seksuaaltervisealaste nõustamisteenuste käigus hoidmine.
Veebruaris 2016 toimus viimane Eesti delegatsiooni visiit Kõrgõzstani. Selle külaskäigu peamiseks eesmärgiks oli rahvusvaheline ümarlaud Kõrgõzstani seksuaaltervise valdkonnas töötavatele võtmeisikutele erinevatest valitsus- ja õppeasutustest. RHAK juhtimisel anti ülevaade seksuaaltervisealastest nõustamisteenustest noorte nõustamiskeskustes, internetinõustamisest ja seksuaalhariduse korraldusest Eesti näidete varal. Ümarlaual toodi välja vajadus standardite loomiseks Kõrgõzstani noorte seksuaaltervise alastele teenustele, vajadus tagada noortele teenuste, teabe ja seksuaalhariduse kättesaadavus koostöös erinevate riiklike ja mitteriiklike organisatsioonidega. Eesti delegatsioon kohtus ka Kõrgõzstani parlamendiliikmetega ning parlamendi sotsiaalkomisjoniga. Huvi oli ootamatult suur – planeeritud nelja osaleja asemel tuli RHAKi ja ESTLiga kohtumisele 30 inimest ning planeeritud poole tunni asemel vältas diskussioon ligi kaks tundi. Kohtumise lõpetuseks kinnitas Sotsiaalkomisjoni esimees hr. Sadõk, et antud teemaga tegeletakse ja alustatakse regulaarseid kokkusaamisi RHAKi ja poliitikute vahel.
„Kõrgõzstanis on senini ligipääs seksuaaltervise teenustele ebapiisav. Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus noortele on raskendatud nii kalli hinna, vastavate teenuste puudumise kui ka eelarvamuste tõttu. Arstid ei julge noorte seksuaaltervise teemadega tegeleda hukkamõistu ning karistuse hirmus. Vastavalt kohaliku ametkonna tõekspidamistele ei esine seksuaalsuhteid ilma lapse saamise soovita, ei esine abielueelseid või –väliseid seksuaalsuhteid, seda hoolimata uuringute tulemustest, mis näitavad vastupidist. Väga positiivne on, et Kõrgõzstanis on tegevad mitmed noorte tervise pärast muretsevad mitteriiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle südameasjaks on kujunenud olukorda muuta,“ rääkis projekti vajalikkusest ESTL Seksuaaltervise Kliiniku juhataja dr. Mairi Kaha.
Eesti Seksuaaltervise Liidu tegevjuht ja Kõrgõzstani koostööprojekti juht Marko Nummert: „Kõrgõzstanis toimunud kohtumised nii ministeeriumite kui ka parlamendiliikmetega näitasid, et soov ja tahe antud teemat arendada on seal olemas. Eesti saab siinkohal suureks abiks olla. Eesti Seksuaaltervise Liidu noorte nõustamiskeskuste võrgustik koos kooli seksuaalharidusega on toodud maailmale eeskujuks Maailma Terviseorganisatsioonipoolt koostatud juhtumianalüüsis ja UNESCO seksuaalhariduse kulutõhususe uuringus.“
Fakte Kõrgõzstanist:
Kõrgõzstani rahvaarv on 5,5 miljonit, kelledest noorte osakaal on väga suur - 31%.
Teismeliste abortide arvu on tõusmas. Abortide arv kasvas 13–19 aastaste seas 22,2% võrreldes 2010 ning 2006 aasta vastavaid näitajaid.
Alates aastast 2005 on olnud järjepidev teismeliste sünnitajate (vanuses 15-17) arvu kasv, 4.5 last 1,000 naise kohta kuni 6.0 last 2012 aastal.
Noorte (vanuses 15–29) osakaal kõikidest seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse nakatunutest on väga kõrge - 56,7%.
1. augusti 2014 seisuga oli Kõrgõzstanis HIV nakatunute koguarv 5 537, kelledest 32% olid noored vanuses 15-29 aastat (rahvusliku AIDSi keskuse seire ja hindamise osakonna andmetel). Võrreldes 2014 aasta kuue kuuga eelmise aasta sama perioodiga on HIVsse nakatunute arv kasvanud 1,5 korda.
Töötuse määr 15-29 aastaste seas oli 2012 aastal 45% ja see on jätkuvalt tõusutrendis ulatudes 2013 aastal juba 47 protsendini.
9,6% kõikidest registreeritud abieludest on naiseks 15-19 aastane.
Kõrgõzstanis on ka Kesk-Aasia kõige kõrgem emade suremuse määr – 2012 aastal oli 50.3 surma 100,000 sünnitaja kohta.
Noorte nõustamisteenustele puudub hetkel riigipoolne rahastus, mis on olulisim teenuse kättesaadavuse piiraja. Nö “õpilas-linnades”, nagu seda on Talas ja Karakol, seksuaal- ja reproduktiivtervisealased nõustamisteenused noortele puuduvad, maapiirkondades töötavad keskused väga väikese koormusega, mille põhjuseks võib pidada teenuste alarahastatust, teenusepakkujate puudust ning asjatundjate teadmiste ja oskuste puudumist.
Maapiirkondades tuleb naistel kokku puutuda nii kultuuriliste kui ka sotsiaalsete barjääridega, soolise diskrimineerimisega – vallalistel naistel on ligipääs naistearstile ainult hädaolukorras; piiratud või puudulik on ligipääs teabele rasestumisvastastest vahenditest ning vastavatele teenustele. Peaaegu 50% maapiirkondade naistest ei ole kunagi käinud tervisekontrollis naistearsti juures. Noormeeste ja meeste seksuaaltervis on aga veelgi alahinnatum – tegemist on tundliku ja tabuteemaga, mehelikkuse stereotüübid loovad barjääre olemasolevate väheste meestele suunatud teenuste kasutamisele.
Hetkel on Kõrgõzstanis kümme noorte nõustamiskeskust, neist seitse töötab riiklike tervishoiuasutuste osana, üks erakliiniku osana ning kaks kuuluvad RHAK-le.
Eesti Seksuaaltervise Liidu eesmärgiks on hoida ja parandada inimeste lähisuhteid, seksuaalelu ja -tervist. Sel aastal tähistab oma 20ndat tegevusaastat Eesti Seksuaaltervise Liidu noorte nõustamiskeskuste võrgustik, mis on WHO hinnangul oluliselt kaasa aidanud noorte seksuaal- ja reproduktiivtervise alase nõustamise teenuse heale tasemele viimisel Eestis. Teismeliste raseduste ja ka registreeritud suguhaiguste ning HIVi esmasjuhtude arv on viimase paarikümne aasta jooksul Eestis märgatavalt langenud ja uuringute järgi on kondoomi ning rasestumisvastaste meetodite kasutamine hüppeliselt paranenud – noorte nõustamiskeskused on käsikäes kooli seksuaalhariduse arenguga selles olulist rolli mänginud.
Eesti Seksuaaltervise Liidu projekti „Noorte reproduktiivtervisealaste nõustamisteenuste ja -tervisekasvatuse alase pädevuse ja võimekuse tõstmine Kõrgõzstanis“ rahastab Eesti Välisministeerium.
Lisainfo:
Marko Nummert
projektijuht
Eesti Seksuaaltervise Liit
E-mail: marko@estl.ee
Mob: + 372 514 2700
www.estl.ee
Katrin Pahka
kommunikatsioonijuht
Eesti Seksuaaltervise Liit
E-mail: katrin@estl.ee
Mob: + 372 56 359 359
www.estl.ee
Eesti eksperdid käisid Kõrgõzstanis esimest korda 2015. aasta veebruaris, mil kaardistati koos Kõrgõzstani kolleegidega sealsed vajadused eesmärgiga parandada noortele pakutavate teenuste ja teabe kvaliteeti ning nõustada kolleege kooli seksuaalhariduse korraldamisel. Augustis 2015 toimus nädalane koolitus Kõrgõzstani meedikutele ja tervishoiu korraldusega tegelevatele spetsialistidele, kelle igapäevatööks on noortesõbralike seksuaaltervisealaste nõustamisteenuste käigus hoidmine.
Veebruaris 2016 toimus viimane Eesti delegatsiooni visiit Kõrgõzstani. Selle külaskäigu peamiseks eesmärgiks oli rahvusvaheline ümarlaud Kõrgõzstani seksuaaltervise valdkonnas töötavatele võtmeisikutele erinevatest valitsus- ja õppeasutustest. RHAK juhtimisel anti ülevaade seksuaaltervisealastest nõustamisteenustest noorte nõustamiskeskustes, internetinõustamisest ja seksuaalhariduse korraldusest Eesti näidete varal. Ümarlaual toodi välja vajadus standardite loomiseks Kõrgõzstani noorte seksuaaltervise alastele teenustele, vajadus tagada noortele teenuste, teabe ja seksuaalhariduse kättesaadavus koostöös erinevate riiklike ja mitteriiklike organisatsioonidega. Eesti delegatsioon kohtus ka Kõrgõzstani parlamendiliikmetega ning parlamendi sotsiaalkomisjoniga. Huvi oli ootamatult suur – planeeritud nelja osaleja asemel tuli RHAKi ja ESTLiga kohtumisele 30 inimest ning planeeritud poole tunni asemel vältas diskussioon ligi kaks tundi. Kohtumise lõpetuseks kinnitas Sotsiaalkomisjoni esimees hr. Sadõk, et antud teemaga tegeletakse ja alustatakse regulaarseid kokkusaamisi RHAKi ja poliitikute vahel.
„Kõrgõzstanis on senini ligipääs seksuaaltervise teenustele ebapiisav. Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus noortele on raskendatud nii kalli hinna, vastavate teenuste puudumise kui ka eelarvamuste tõttu. Arstid ei julge noorte seksuaaltervise teemadega tegeleda hukkamõistu ning karistuse hirmus. Vastavalt kohaliku ametkonna tõekspidamistele ei esine seksuaalsuhteid ilma lapse saamise soovita, ei esine abielueelseid või –väliseid seksuaalsuhteid, seda hoolimata uuringute tulemustest, mis näitavad vastupidist. Väga positiivne on, et Kõrgõzstanis on tegevad mitmed noorte tervise pärast muretsevad mitteriiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle südameasjaks on kujunenud olukorda muuta,“ rääkis projekti vajalikkusest ESTL Seksuaaltervise Kliiniku juhataja dr. Mairi Kaha.
Eesti Seksuaaltervise Liidu tegevjuht ja Kõrgõzstani koostööprojekti juht Marko Nummert: „Kõrgõzstanis toimunud kohtumised nii ministeeriumite kui ka parlamendiliikmetega näitasid, et soov ja tahe antud teemat arendada on seal olemas. Eesti saab siinkohal suureks abiks olla. Eesti Seksuaaltervise Liidu noorte nõustamiskeskuste võrgustik koos kooli seksuaalharidusega on toodud maailmale eeskujuks Maailma Terviseorganisatsioonipoolt koostatud juhtumianalüüsis ja UNESCO seksuaalhariduse kulutõhususe uuringus.“
Fakte Kõrgõzstanist:
Kõrgõzstani rahvaarv on 5,5 miljonit, kelledest noorte osakaal on väga suur - 31%.
Teismeliste abortide arvu on tõusmas. Abortide arv kasvas 13–19 aastaste seas 22,2% võrreldes 2010 ning 2006 aasta vastavaid näitajaid.
Alates aastast 2005 on olnud järjepidev teismeliste sünnitajate (vanuses 15-17) arvu kasv, 4.5 last 1,000 naise kohta kuni 6.0 last 2012 aastal.
Noorte (vanuses 15–29) osakaal kõikidest seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse nakatunutest on väga kõrge - 56,7%.
1. augusti 2014 seisuga oli Kõrgõzstanis HIV nakatunute koguarv 5 537, kelledest 32% olid noored vanuses 15-29 aastat (rahvusliku AIDSi keskuse seire ja hindamise osakonna andmetel). Võrreldes 2014 aasta kuue kuuga eelmise aasta sama perioodiga on HIVsse nakatunute arv kasvanud 1,5 korda.
Töötuse määr 15-29 aastaste seas oli 2012 aastal 45% ja see on jätkuvalt tõusutrendis ulatudes 2013 aastal juba 47 protsendini.
9,6% kõikidest registreeritud abieludest on naiseks 15-19 aastane.
Kõrgõzstanis on ka Kesk-Aasia kõige kõrgem emade suremuse määr – 2012 aastal oli 50.3 surma 100,000 sünnitaja kohta.
Noorte nõustamisteenustele puudub hetkel riigipoolne rahastus, mis on olulisim teenuse kättesaadavuse piiraja. Nö “õpilas-linnades”, nagu seda on Talas ja Karakol, seksuaal- ja reproduktiivtervisealased nõustamisteenused noortele puuduvad, maapiirkondades töötavad keskused väga väikese koormusega, mille põhjuseks võib pidada teenuste alarahastatust, teenusepakkujate puudust ning asjatundjate teadmiste ja oskuste puudumist.
Maapiirkondades tuleb naistel kokku puutuda nii kultuuriliste kui ka sotsiaalsete barjääridega, soolise diskrimineerimisega – vallalistel naistel on ligipääs naistearstile ainult hädaolukorras; piiratud või puudulik on ligipääs teabele rasestumisvastastest vahenditest ning vastavatele teenustele. Peaaegu 50% maapiirkondade naistest ei ole kunagi käinud tervisekontrollis naistearsti juures. Noormeeste ja meeste seksuaaltervis on aga veelgi alahinnatum – tegemist on tundliku ja tabuteemaga, mehelikkuse stereotüübid loovad barjääre olemasolevate väheste meestele suunatud teenuste kasutamisele.
Hetkel on Kõrgõzstanis kümme noorte nõustamiskeskust, neist seitse töötab riiklike tervishoiuasutuste osana, üks erakliiniku osana ning kaks kuuluvad RHAK-le.
Eesti Seksuaaltervise Liidu eesmärgiks on hoida ja parandada inimeste lähisuhteid, seksuaalelu ja -tervist. Sel aastal tähistab oma 20ndat tegevusaastat Eesti Seksuaaltervise Liidu noorte nõustamiskeskuste võrgustik, mis on WHO hinnangul oluliselt kaasa aidanud noorte seksuaal- ja reproduktiivtervise alase nõustamise teenuse heale tasemele viimisel Eestis. Teismeliste raseduste ja ka registreeritud suguhaiguste ning HIVi esmasjuhtude arv on viimase paarikümne aasta jooksul Eestis märgatavalt langenud ja uuringute järgi on kondoomi ning rasestumisvastaste meetodite kasutamine hüppeliselt paranenud – noorte nõustamiskeskused on käsikäes kooli seksuaalhariduse arenguga selles olulist rolli mänginud.
Eesti Seksuaaltervise Liidu projekti „Noorte reproduktiivtervisealaste nõustamisteenuste ja -tervisekasvatuse alase pädevuse ja võimekuse tõstmine Kõrgõzstanis“ rahastab Eesti Välisministeerium.
Lisainfo:
Marko Nummert
projektijuht
Eesti Seksuaaltervise Liit
E-mail: marko@estl.ee
Mob: + 372 514 2700
www.estl.ee
Katrin Pahka
kommunikatsioonijuht
Eesti Seksuaaltervise Liit
E-mail: katrin@estl.ee
Mob: + 372 56 359 359
www.estl.ee
