Ostukorvis Valminud on internetinõustamise kvaliteedistandardid
PRESSITEADE
07.12.2015
Eesti Seksuaaltervise Liit koostöös Tervise Arengu Instituudi ja MTÜga Peaasjad korraldas 02. detsembril 2015 kokkuvõtva seminari „Ekslemine internetis – kuidas leida kvaliteetsed vastused ja hoida tervist?“
Eesti Seksuaaltervise Liit kutsus kokku töörühma toetamaks erinevate tervisealaste internetinõustamise teenuste kvaliteedi arendamist ja soodustamaks erinevate teenuste ja organisatsioonide oma kvaliteedijuhendite väljatöötamist. Töörümas osalesid Eesti Seksuaaltervise Liidu (www.amor.ee), MTÜ Peaasjad (www.peaasi.ee), Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi, Tervise Arengu Instituudi, MTÜ Lahendus.net (lahendus.net) ja Eesti Ämmaemandate Ühingu (perekool.ee) esindajad. Juhend on mõeldud tervisealastele nõustamiskeskkondadele eelkõige enesehindamiseks, kuid ka rahastajatele ja kasutajatele teenuste kvaliteedi üle otsustamiseks.
„Soovisime koostada juhendit veebis pakutavate terviseteenuse kvaliteedi mõõtmiseks konkreetsete indikaatorite abil, mis peab silmas professionaalset ja meeskonnatöös pakutavat tervisealast nõustamist internetis, mis võib olla (kuid ei pea olema) seotud konkreetsete “näost-näkku” terviseteenustega,“ ütles naistearst Kai Part. Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa lisas, et paljudes riikides on taolised nõustamiskeskkonnad saamas väga tugevalt tervishoiuteenuste osaks, andes käepärast teavet ja suunates abivajajaid kiire abi järele eriti tundlikes tervisevaldkondades nagu seda on seksuaal- ja vaimne tervis. Veebiteenuste abil saavad paljud mured lahendatud ja see aitab kokku hoida nn tühje visiite tervishoiuasutustesse. Näitena sellisest vaimse tervise alasest
nõustamiskeskkonnast Soomes tegi ettekande mielenterveystalo.fi projektijuht Marko Muukka.
Seminaril rääkis Maria Mengel-Murumaa Tartu Ülikoolist, et noortel on online keskkondades omad normid ja nendega suhtluse osas on oluline noorte kõnepruuki teada ja sellest aru saada, et üksteist paremini mõista. Foorumites antakse üksteisele ka tervisealast nõu, mis ei pruugi olla kvaliteetne ja tõendusele põhinev. Noorte normid on digikultuuris aja jooksul palju muutunud. Selleks, et tähelepanu saavutada ja saada rohkem jälgijaid tehakse tihti just skandaalseid ja äärmuslikke nõuandeid ja postitusi. Nalja pärast soovitatakse näiteks kipitava silma puhul liimi silma panna ja vaadatakse siis reaktsioone. Kõik ei mõista „nalja „ ühtemoodi ja liba-nõuannete järgimine võib väga kurvalt lõppeda.
„Arvestades tänapäeva muutunud maailmaga, kus internet ja sealne info on noorte elu kujunemise oluliseks osaks, on tähtis, et neile oleks just sealt kättesaadav tervisealane asjatundjate poolt antud kvaliteetne info ja nõustamine. Kvaliteeti aitab tagada teatud standarditele vastamine. Väljatöötatud standardite põhjal saab nüüd iga tervisealast internetinõustamist pakkuv organisatsioon ja internetinõustaja oma kvaliteeti testida ja läbi selle oma teenuse kvaliteeti ka tõsta“ ütles Helen Kereme, internetinõustamise kvaliteedijuhendi projektijuht.
Ain Aaviksoo, , e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler sotsiaalministeeriumist ütles oma ettekandes, et hästi disainitud e-teenuseid ei kasuta ainult noored, vaid ka vanemad inimesed. Digitaalne lõhe vanuste vahel on kiiresti vähenemas. Kui 16-34-aastaste interneti kasutamine on ligi 100%, siis teised vanusegrupid lähenevad sellele jõudsalt. Näiteks aastal 2010 oli 60-74 vanuserühma interneti kasutajate hulk alla 30%, aga aastaks 2014 oli see tõusnud 50% lähedale.
Teeme töörühma poolt tulevikku vaatava ettepaneku: hakata Eestis pakutavaid tervisealaseid internetinõustamise teenuseid regulaarselt (enese)hindama. Kvaliteedihindamise läbi teinud ja seatud standarditele vastavad tervisealased nõustamiskeskkonnad võiksid tulevikus omada kvaliteedimärki, mille saab veebilehele üles riputada ja usaldusväärsete nõustamiskeskkondade nimekiri võiks olla avaldatud sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Kvaliteedistandardiga saab tutvuda aadressil: http://www.estl.ee/admin/upload/Dokumendid/Kvaliteedijuhend.pdf
Seminar toimus projekti „Seksuaaltervise internetinõustamisteenuse korraldamine ning vaimse- ning reproduktiivtervisealaste veebipõhiste nõustamisteenuste kvaliteedijuhendi väljatöötamine“ raames. Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismidest 2009-2014 programmi „Rahvatervis“ vahenditest.
07.12.2015
Eesti Seksuaaltervise Liit koostöös Tervise Arengu Instituudi ja MTÜga Peaasjad korraldas 02. detsembril 2015 kokkuvõtva seminari „Ekslemine internetis – kuidas leida kvaliteetsed vastused ja hoida tervist?“
Eesti Seksuaaltervise Liit kutsus kokku töörühma toetamaks erinevate tervisealaste internetinõustamise teenuste kvaliteedi arendamist ja soodustamaks erinevate teenuste ja organisatsioonide oma kvaliteedijuhendite väljatöötamist. Töörümas osalesid Eesti Seksuaaltervise Liidu (www.amor.ee), MTÜ Peaasjad (www.peaasi.ee), Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi, Tervise Arengu Instituudi, MTÜ Lahendus.net (lahendus.net) ja Eesti Ämmaemandate Ühingu (perekool.ee) esindajad. Juhend on mõeldud tervisealastele nõustamiskeskkondadele eelkõige enesehindamiseks, kuid ka rahastajatele ja kasutajatele teenuste kvaliteedi üle otsustamiseks.
„Soovisime koostada juhendit veebis pakutavate terviseteenuse kvaliteedi mõõtmiseks konkreetsete indikaatorite abil, mis peab silmas professionaalset ja meeskonnatöös pakutavat tervisealast nõustamist internetis, mis võib olla (kuid ei pea olema) seotud konkreetsete “näost-näkku” terviseteenustega,“ ütles naistearst Kai Part. Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa lisas, et paljudes riikides on taolised nõustamiskeskkonnad saamas väga tugevalt tervishoiuteenuste osaks, andes käepärast teavet ja suunates abivajajaid kiire abi järele eriti tundlikes tervisevaldkondades nagu seda on seksuaal- ja vaimne tervis. Veebiteenuste abil saavad paljud mured lahendatud ja see aitab kokku hoida nn tühje visiite tervishoiuasutustesse. Näitena sellisest vaimse tervise alasest
nõustamiskeskkonnast Soomes tegi ettekande mielenterveystalo.fi projektijuht Marko Muukka.
Seminaril rääkis Maria Mengel-Murumaa Tartu Ülikoolist, et noortel on online keskkondades omad normid ja nendega suhtluse osas on oluline noorte kõnepruuki teada ja sellest aru saada, et üksteist paremini mõista. Foorumites antakse üksteisele ka tervisealast nõu, mis ei pruugi olla kvaliteetne ja tõendusele põhinev. Noorte normid on digikultuuris aja jooksul palju muutunud. Selleks, et tähelepanu saavutada ja saada rohkem jälgijaid tehakse tihti just skandaalseid ja äärmuslikke nõuandeid ja postitusi. Nalja pärast soovitatakse näiteks kipitava silma puhul liimi silma panna ja vaadatakse siis reaktsioone. Kõik ei mõista „nalja „ ühtemoodi ja liba-nõuannete järgimine võib väga kurvalt lõppeda.
„Arvestades tänapäeva muutunud maailmaga, kus internet ja sealne info on noorte elu kujunemise oluliseks osaks, on tähtis, et neile oleks just sealt kättesaadav tervisealane asjatundjate poolt antud kvaliteetne info ja nõustamine. Kvaliteeti aitab tagada teatud standarditele vastamine. Väljatöötatud standardite põhjal saab nüüd iga tervisealast internetinõustamist pakkuv organisatsioon ja internetinõustaja oma kvaliteeti testida ja läbi selle oma teenuse kvaliteeti ka tõsta“ ütles Helen Kereme, internetinõustamise kvaliteedijuhendi projektijuht.
Ain Aaviksoo, , e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler sotsiaalministeeriumist ütles oma ettekandes, et hästi disainitud e-teenuseid ei kasuta ainult noored, vaid ka vanemad inimesed. Digitaalne lõhe vanuste vahel on kiiresti vähenemas. Kui 16-34-aastaste interneti kasutamine on ligi 100%, siis teised vanusegrupid lähenevad sellele jõudsalt. Näiteks aastal 2010 oli 60-74 vanuserühma interneti kasutajate hulk alla 30%, aga aastaks 2014 oli see tõusnud 50% lähedale.
Teeme töörühma poolt tulevikku vaatava ettepaneku: hakata Eestis pakutavaid tervisealaseid internetinõustamise teenuseid regulaarselt (enese)hindama. Kvaliteedihindamise läbi teinud ja seatud standarditele vastavad tervisealased nõustamiskeskkonnad võiksid tulevikus omada kvaliteedimärki, mille saab veebilehele üles riputada ja usaldusväärsete nõustamiskeskkondade nimekiri võiks olla avaldatud sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Kvaliteedistandardiga saab tutvuda aadressil: http://www.estl.ee/admin/upload/Dokumendid/Kvaliteedijuhend.pdf
Seminar toimus projekti „Seksuaaltervise internetinõustamisteenuse korraldamine ning vaimse- ning reproduktiivtervisealaste veebipõhiste nõustamisteenuste kvaliteedijuhendi väljatöötamine“ raames. Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismidest 2009-2014 programmi „Rahvatervis“ vahenditest.
