Ostukorvis Seksuaalvägivalla ennetuse ja nõustamise kampaania
PRESSITEADE
06.07.2015
Eesti Seksuaaltervise Liit alustab juulis seksuaalvägivalla ennetuse ja nõustamise kampaaniaga. Kampaania raames viime 8. juulil kell 14.00. Tallinna Tammsaare parki seksuaalvägivallavastase voodi, jagame tasuta T-särke ja küsitleme möödujad seksuaalvägivalla teemadel.
Kampaania eesmärgiks on informeerida ühiskonda seksuaalvägivalla olemusest ja lubamatusest, muuta levinud väärarusaami ja ohvreid süüdistavaid hoiakuid ning teavitada abi saamise vajadusest ja võimalustest seksuaalvägivalla ohvritele.
Seksuaalvägivalla ennetuse ja nõustamise avaliku kampaaniaga rõhutame, et seksuaalvägivallale ei ole ühtegi õigustust. Vaatamata sellele, kas huuled olid punaseks värvitud, minikleit oli seljas või oldi alkoholi tarvitanud - seksuaalvägivallale ei ole vabandust. Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub alati selle toimepanijal, mitte ohvril.
Kampaania väljunditeks on teleklipp, välimeedia plakatid ja veebibannerid. Samuti anname kampaaniasõnumid edasi ühistranspordi ekraanidel ja ööklubide peeglitel.
Made Laanpere, naistearst ja Eesti Seksuaaltervise Liidu ekspert: „Seksuaalvägivalda, sh vägistamist kogevad nii naised kui mehed, kuid enamik seksuaalvägivalla ohvritest on naised. Alates 15. eluaastast on seksuaalvägivalda kogenud 13% naistest. Kolmveerandil juhtudest on toimepanija varasemast tuttav inimene nagu näiteks praegune või varasem paarisuhtepartner. Seksuaalvägivald on samas varjatud probleem, politseistatistika registreeris 2014. aastal vaid 149 vägistamisjuhtumit. Seksuaalvägivalla ohvrid kardavad või häbenevad abi otsida. Märkimisväärne on, et kui Euroopa Liidus keskmiselt pöördus abi andva organisatsiooni poole oma kõige tõsisema füüsilise või seksuaalse vägivallajuhtumi tõttu iga viies naine, siis Eestis iga kümnes. Seksuaalvägivalla ohvritest on neid, kes abiandvate organisatsioonide poole ei pöördu, Eestis oluliselt enam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Abi otsinud ohvrid pöördusid kõige tõenäolisemalt tervishoiuasutusse (Eestis 23% ja EL-s 34%) ja alles seejärel politseisse (vastavalt, 10% ja 15%), ning vähemal määral pöörduti ohvriabisse (4%), juristi poole (2%) või sotsiaalabiasutussse (1%). Vähese pöördumise põhjuseks lisaks häbile ja piinlikkusele on ka teadmatus abiandjate olemasolust või vähene usk, et midagi nende heaks saab teha.“
„Seksuaalvägivallale tuleb senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata, sest see põhjustab märkimisväärset tervisekahju“, ütles naistearst ja Eesti Seksuaaltervise Liidu ekspert Kai Part ja jätkas: Lisaks võimalikele vigastustele ja suitsiidiohule on ohvrid ohustatud kroonilistest valusündroomidest, nakatumisest seksuaalsel teel levivate haigustesse, sh HIVi, soovimatutest rasedustest, akuutsetest ja pikaajalistest vaimse tervise probleemidest (sh post-traumaatilise stressi sündroom, ärevushäired, depressioon jm). Praegu pöörduvad osad ohvrid kuid või aastaid pärast juhtumit, põhjuseks erinevad vaimse ja füüsilise tervise või sotsiaalse toimetuleku probleemid (sh sõltuvusainete kasutamine, riskikäitumine, võimetus jätkata tööd ja õpinguid). On teada, et aasta jooksul pärast vägistamist tõuseb arsti külastamise tõenäosus 50%, kuigi enamik ohvritest ei avalikusta oma traumat. Mida nooremana on seksuaalvägivalda kogetud, seda rängemad jäljed jätab see inimese ellu.
Oma kampaaniaga soovime anda selge sõnumi, et seksuaalvägivald on lubamatu ükskõik, millises situatsioonis ning et on olemas abi neile, kes sellise kogemuse oma ellu on saanud“
„Kahjuks on Eesti ühiskonnas levinud hoopis seksuaalvägivalla ohvrit süüdistav hoiak. Me soovime seda muuta, sest ükskõik, millised võivad olla seksuaalvägivallatseja õigustused ja vabandused, seksuaalvägivallas on süüdi ainult vägivallatseja, mitte kunagi ohver“ ütles Eesti Seksuaaltervise Liidu projektijuht Kristina Papsejeva.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna: „Riik peab seksuaalvägivalla ohvritele abisüsteemi loomist ja kättesaadavust väga oluliseks. Samuti on oluline üldsuse teadlikkuse tõstmine ja ennetustegevus. Ohvrite psühholoogilised traumad on tõsised ning pikaajalised ja kahjustavad nende edasist elukvaliteeti ja toimetulekut. Seksuaalvägivalla ohvritele peab olema tagatud kohene meditsiiniline abi ja psühholoogiline tugi koos kohtumeditsiini uurimisega, et tagada süüdistuse esitamiseks vajalike tõendusmaterjalide kogumine.“
Seksuaalvägivalla teemaline kampaania on osa Eesti Seksuaaltervise Liidu kaheaastasest projektist, mis analüüsib seksuaalvägivalla olukorda Eestis, loob esmase ohvrite abistamise ja rehabilitatsiooni pilootsüsteemi tervishoiuasutustes ja koordineerib võrgustikutööd projekti partneritega. Projekti käigus koostatakse juhend esmaseks tööks seksuaalvägivalla ohvriga tervishoiuasutustes, viiakse läbi koolitusi tugevdamaks võrgustikutööd ohvritega kokku puutuvate eri valdkonna võtmespetsialistide (meedikud, politsei ja prokuratuuri töötajad, juristid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, varjupaikade töötajad) jt organisatsioonide vahel. Projekti Norra-poolseks partneriks on Oslo Seksuaalvägivalla Keskus.
Eesti Seksuaaltervise Liit (ESTL) alustas tööd 1994. aastal Eesti Pereplaneerimise Liidu nime all ning alates 2005. aastast on organisatsiooni nimeks Eesti Seksuaaltervise Liit. Alates 1995. aastast on ESTL Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni (IPPF) liige. ESTL seisab hea selle eest, et kõikidele naistele, meestele ja noortele oleks seksuaaltervisega seotud teave ja heatasemelised teenused kättesaadavad.
Projekti rahastatakse Norra finantsmehanismi toetustest 2009-2014 Koduse ja soopõhise vägivalla vähendamise programmi raames.
Kampaania videoklipp:
Režissöör: Martti Helde, tootja: Allfilm
EST: https://www.youtube.com/watch?v=p3XLdarLIOY
RUS: https://www.youtube.com/watch?v=DT0i9g4ezqo
Kampaania visuaalid:
Loovagentuur: Newton
Lisainfo:
Katrin Pahka
Eesti Seksuaaltervise Liit
E-mail: katrin@estl.ee
Mob: + 372 56 359 359
www.estl.ee/eioleseks
Kristina Papsejeva
Eesti Seksuaaltervise Liit
E-mail: kristina@estl.ee
Mob: + 372 56 561 606
www.estl.ee/eioleseks
06.07.2015
Eesti Seksuaaltervise Liit alustab juulis seksuaalvägivalla ennetuse ja nõustamise kampaaniaga. Kampaania raames viime 8. juulil kell 14.00. Tallinna Tammsaare parki seksuaalvägivallavastase voodi, jagame tasuta T-särke ja küsitleme möödujad seksuaalvägivalla teemadel.
Kampaania eesmärgiks on informeerida ühiskonda seksuaalvägivalla olemusest ja lubamatusest, muuta levinud väärarusaami ja ohvreid süüdistavaid hoiakuid ning teavitada abi saamise vajadusest ja võimalustest seksuaalvägivalla ohvritele.
Seksuaalvägivalla ennetuse ja nõustamise avaliku kampaaniaga rõhutame, et seksuaalvägivallale ei ole ühtegi õigustust. Vaatamata sellele, kas huuled olid punaseks värvitud, minikleit oli seljas või oldi alkoholi tarvitanud - seksuaalvägivallale ei ole vabandust. Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub alati selle toimepanijal, mitte ohvril.
Kampaania väljunditeks on teleklipp, välimeedia plakatid ja veebibannerid. Samuti anname kampaaniasõnumid edasi ühistranspordi ekraanidel ja ööklubide peeglitel.
Made Laanpere, naistearst ja Eesti Seksuaaltervise Liidu ekspert: „Seksuaalvägivalda, sh vägistamist kogevad nii naised kui mehed, kuid enamik seksuaalvägivalla ohvritest on naised. Alates 15. eluaastast on seksuaalvägivalda kogenud 13% naistest. Kolmveerandil juhtudest on toimepanija varasemast tuttav inimene nagu näiteks praegune või varasem paarisuhtepartner. Seksuaalvägivald on samas varjatud probleem, politseistatistika registreeris 2014. aastal vaid 149 vägistamisjuhtumit. Seksuaalvägivalla ohvrid kardavad või häbenevad abi otsida. Märkimisväärne on, et kui Euroopa Liidus keskmiselt pöördus abi andva organisatsiooni poole oma kõige tõsisema füüsilise või seksuaalse vägivallajuhtumi tõttu iga viies naine, siis Eestis iga kümnes. Seksuaalvägivalla ohvritest on neid, kes abiandvate organisatsioonide poole ei pöördu, Eestis oluliselt enam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Abi otsinud ohvrid pöördusid kõige tõenäolisemalt tervishoiuasutusse (Eestis 23% ja EL-s 34%) ja alles seejärel politseisse (vastavalt, 10% ja 15%), ning vähemal määral pöörduti ohvriabisse (4%), juristi poole (2%) või sotsiaalabiasutussse (1%). Vähese pöördumise põhjuseks lisaks häbile ja piinlikkusele on ka teadmatus abiandjate olemasolust või vähene usk, et midagi nende heaks saab teha.“
„Seksuaalvägivallale tuleb senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata, sest see põhjustab märkimisväärset tervisekahju“, ütles naistearst ja Eesti Seksuaaltervise Liidu ekspert Kai Part ja jätkas: Lisaks võimalikele vigastustele ja suitsiidiohule on ohvrid ohustatud kroonilistest valusündroomidest, nakatumisest seksuaalsel teel levivate haigustesse, sh HIVi, soovimatutest rasedustest, akuutsetest ja pikaajalistest vaimse tervise probleemidest (sh post-traumaatilise stressi sündroom, ärevushäired, depressioon jm). Praegu pöörduvad osad ohvrid kuid või aastaid pärast juhtumit, põhjuseks erinevad vaimse ja füüsilise tervise või sotsiaalse toimetuleku probleemid (sh sõltuvusainete kasutamine, riskikäitumine, võimetus jätkata tööd ja õpinguid). On teada, et aasta jooksul pärast vägistamist tõuseb arsti külastamise tõenäosus 50%, kuigi enamik ohvritest ei avalikusta oma traumat. Mida nooremana on seksuaalvägivalda kogetud, seda rängemad jäljed jätab see inimese ellu.
Oma kampaaniaga soovime anda selge sõnumi, et seksuaalvägivald on lubamatu ükskõik, millises situatsioonis ning et on olemas abi neile, kes sellise kogemuse oma ellu on saanud“
„Kahjuks on Eesti ühiskonnas levinud hoopis seksuaalvägivalla ohvrit süüdistav hoiak. Me soovime seda muuta, sest ükskõik, millised võivad olla seksuaalvägivallatseja õigustused ja vabandused, seksuaalvägivallas on süüdi ainult vägivallatseja, mitte kunagi ohver“ ütles Eesti Seksuaaltervise Liidu projektijuht Kristina Papsejeva.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna: „Riik peab seksuaalvägivalla ohvritele abisüsteemi loomist ja kättesaadavust väga oluliseks. Samuti on oluline üldsuse teadlikkuse tõstmine ja ennetustegevus. Ohvrite psühholoogilised traumad on tõsised ning pikaajalised ja kahjustavad nende edasist elukvaliteeti ja toimetulekut. Seksuaalvägivalla ohvritele peab olema tagatud kohene meditsiiniline abi ja psühholoogiline tugi koos kohtumeditsiini uurimisega, et tagada süüdistuse esitamiseks vajalike tõendusmaterjalide kogumine.“
Seksuaalvägivalla teemaline kampaania on osa Eesti Seksuaaltervise Liidu kaheaastasest projektist, mis analüüsib seksuaalvägivalla olukorda Eestis, loob esmase ohvrite abistamise ja rehabilitatsiooni pilootsüsteemi tervishoiuasutustes ja koordineerib võrgustikutööd projekti partneritega. Projekti käigus koostatakse juhend esmaseks tööks seksuaalvägivalla ohvriga tervishoiuasutustes, viiakse läbi koolitusi tugevdamaks võrgustikutööd ohvritega kokku puutuvate eri valdkonna võtmespetsialistide (meedikud, politsei ja prokuratuuri töötajad, juristid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, varjupaikade töötajad) jt organisatsioonide vahel. Projekti Norra-poolseks partneriks on Oslo Seksuaalvägivalla Keskus.
Eesti Seksuaaltervise Liit (ESTL) alustas tööd 1994. aastal Eesti Pereplaneerimise Liidu nime all ning alates 2005. aastast on organisatsiooni nimeks Eesti Seksuaaltervise Liit. Alates 1995. aastast on ESTL Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni (IPPF) liige. ESTL seisab hea selle eest, et kõikidele naistele, meestele ja noortele oleks seksuaaltervisega seotud teave ja heatasemelised teenused kättesaadavad.
Projekti rahastatakse Norra finantsmehanismi toetustest 2009-2014 Koduse ja soopõhise vägivalla vähendamise programmi raames.
Kampaania videoklipp:
Režissöör: Martti Helde, tootja: Allfilm
EST: https://www.youtube.com/watch?v=p3XLdarLIOY
RUS: https://www.youtube.com/watch?v=DT0i9g4ezqo
Kampaania visuaalid:
Loovagentuur: Newton
Lisainfo:
Katrin Pahka
Eesti Seksuaaltervise Liit
E-mail: katrin@estl.ee
Mob: + 372 56 359 359
www.estl.ee/eioleseks
Kristina Papsejeva
Eesti Seksuaaltervise Liit
E-mail: kristina@estl.ee
Mob: + 372 56 561 606
www.estl.ee/eioleseks
