Ostukorvis Seksuaalvägivallast saame rääkida siis, kui inimene on sunnitud millegi seksuaalsega kokku puutuma oma tahte vastaselt. Seksuaalvägivalla liike on palju – alates seksuaalsest ahistamisest kuni seksuaalse rünnaku ja vägistamiseni. Kui oled kogenud seksuaalvägivalda misiganes kujul, on oluline, et annaksid juhtunust kellelegi teada. Väga tähtis on rääkida sellest kellegagi, keda usaldad, olgu see siis lähedane inimene või vastava väljaõppe saanud spetsialist.
Mitte keegi ei ole seksuaalvägivalda ära teeninud ega selle toimepanemist ise esile kutsunud. Sõltumata sellest, kus ohver oli, mida ta seal tegi, mis tal seljas oli, mida ta ütles või kas ta oli purjus, ohver ei ole vägivallas süüdi ega seda „ära teeninud“. Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub alati selle toimepanijal, mitte ohvril.
Kui oled äsja kogenud vägistamist või seksuaalset rünnakut
Kui oled kogenud seksuaalset ahistamist
Abi otsida ei ole kunagi hilja
Seksuaalse rünnaku, vägistamise ohvriks võib potentsiaalselt langeda...
Tunded, mis kaasnevad vägistamise või seksuaalse rünnakuga
Toimetulek pärast seksuaalvägivalda
Mida saad enda heaks teha?
Otsusta, kas teatada politseisse või mitte
Kui oled äsja kogenud vägistamist või seksuaalset rünnakut.
- Mine kohta, kus sul on ohutu ja turvaline. Hädaolukorras võid helistada numbril 112.
- Ära pese end ning ära vaheta riideid. Ära loputa suud, joo ega söö, kui suust võib leida asitõendeid. Ükskõik, kas otsustad esmalt pöörduda naistearsti vastuvõtule või politseisse, pea silmas, et tõendite kogumise huvides on hädavajalik ennast mitte eelnevalt pesta ega riideid vahetada, kuigi selline seesmine vajadus võib tekkida. Vastuvõtule minnes võta kaasa vahetusriided. Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, säilita seljas olnud riideid (sh aluspesu), pesemata, eraldi paberkotis.
- Otsi arstiabi (ka siis, kui puuduvad nähtavad vigastused). Lase end võimalikult kiiresti naistearstil või haiglas erakorralise meditsiini osakonnas üle vaadata ja dokumenteerida kõik vigastused.
Meedikud (või politsei) saavad tegutseda seda tulemuslikumalt, mida varem Sa pöördud (soovitavalt esimese ööpäeva jooksul pärast juhtumit). Abi järele tasub pöörduda ka hiljem.
Naistearst saab lisaks tõendite kogumisele aidata ka raseduse ja seksuaalsel teel levivate nakkuste ennetamise, edasisie nõu ja abi osas – tõenäoliselt võtab arst vajalikud testid, kirjutab vajadusel välja ennetava ravi ja kutsub ka järelkontrollile.
Kui sul on ravi vajavad vigastused, võib olla vajalik koheselt erakorralise meditsiini osakonda pöördumine (selle kaudu saad kohtuda ka naistearstiga).
Anna meedikule kindlasti teada, mis Sinuga juhtus.
Ka kergemate vigastuste puhul on oluline need kiiresti fikseerida, et saaksid kas kohe või edaspidi anda asjale ametliku käigu. Võimaliku rasestumise vältimiseks saad 72 tunni jooksul kasutada SOS pilli. - Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kui Sa otsustad teavitada juhtunust politseid/ametivõime, siis tasub kutsuda kaasa mõni sõber või lähedane, kes saab sulle toeks olla. Ametliku menetluse algatamisel saavad Sind aidata ka ohvriabiorganisatsioonid ja naiste varjupaigad. Sulle võib algul tunduda, et Sa ei soovi asjale ametlikku käiku anda, kuid on võimalik, et soovid seda hiljem siiski teha. Seega hoia alles riided, mis Sul rünnaku ajal seljas olid, ära pese neid ja pane need kuiva ja puhtasse paberkotti hoiule.
- Otsi tuge lähedastelt. Igasugune seksuaalvägivald on väga traumaatiline kogemus, millest toibumine võib võtta kaua aega. Sellised tunded nagu enesesüüdistus, hirm ja häbitunne on seksuaalvägivalla kogemuse puhul tavalised ja sagedased. Palju abi võib keerulises olukorras olles mõne oma lähedasega (hea sõbra või pereliikmega) rääkimisest
- Ära jää üksi ning otsi abi esimesel võimalusel
- Lastevastase seksuaalvägivalla korral tuleb alati teavitada politseid.
Arsti juurde või politseisse pöördumine võib tunduda Sulle tõeliselt raske, sest pärast hirmutavat sündmust võib sul olla hirm, et pead kõik uuesti läbi elama. Siiski aitab professionaalse abi saamine Sul tasapisi taas uskuma hakata, et Sinu elus toimuva üle otsustad eelkõige ja ainult Sina ise, et on võimalik ennetada haigestumist, saada nii kehalist kui psühholoogilist ravi, tunda end taas turvaliselt ja väärikana.
Kui oled kogenud seksuaalset ahistamist, ei peaks Sa oma tunnetega üksi jääma ning ahistamist saladuses pidama või unustada püüdma. Räägi kellegagi, keda usaldad ning vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Abi taolises olukorras võib olla ka oma õiguste tundmisest ning ennastkehtestavast käitumisest.
Abi otsida ei ole kunagi hilja
Kui seksuaalvägivalla juhtum, seksuaalne rünnak või vägistamine, mida kogesid, ei toimunud hiljuti, siis ei ole ilmselt küll võimalik koguda kõike vajalikke (kohtumeditsiinilisi) asitõendeid , küll aga võid vajada psühholoogilist abi ja tuge või ka nõu seksuaalsel teel levivate nakkuste osas.
Seksuaalvägivald on laastav kogemus, mis võib elu väga pikalt mõjutada. Isegi pärast esmase šoki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtunut eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Need reaktsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned, et need hakkavad Sul üle pea kasvama ja normaalset igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaalse nõustaja käest.
Seksuaalvägivallast on väljapääs - loe abisaamise võimaluste kohta.
Loe ka “vastused põhiküsimustele
Seksuaalse rünnaku, vägistamise ohvriks võib potentsiaalselt langeda ükskõik kes, olenemata vanusest, soost, kohast või ajast. Statistikast selgub, et umbes 80% juhtudest tunneb ohver vägistamise toimepanijat. Tuleb meeles pidada, et ka siis, kui vägistamise toimepanijaks on tuttav, sugulane või elukaaslane, on vägistamine kuritegu. Kuigi ohvrid tunnevad sageli teataval määral vastutust või süüd juhtunu suhtes, jääb vastutus teo eest siiski vägistaja kanda. Vägistamine on agressiooni ja/või vägivallaakt, mille motivatsiooniks on viha, tahtmine saavutada kontrolli ja alandada, selle käivitajaks on vaid harva seksuaalne iha. Paljud vägistajad vägistavad korduvalt. Seni pole suudetud leida seost, et naised, kes on langenud on vägistaja ohvriks, oleksid käitunud kuidagi teisiti kui ülejäänud naised. Näiteks liigub meie tänavatel massiliselt väljakutsuvalt riietatud ja käituvaid naisi, kellega seda ei juhtu kunagi. Vägistamise toimepanijad on tunnistanud, et nad on vägistanud pigem juhtudel, kui neil on alust arvata, et tegu ei tule välja, mitte naise välimusest või käitumisest tulenevatel ajenditel.
Vägivalla toimepanija tekitab ohvris oma tegevusega surmahirmu, mis sageli halvab viimasegi mõtlemis- ja tegutsemisvõime. Samas pole niisuguses situatsioonis olemas ainuõigeid ja täiesti valesid käitumisvorme. Mõnel juhul ehmatab ja hirmutab vägistamise toimepanijat karjumine, teistel juhtudel võib ta sellele vastata lisaks kõigele muule löömisega, lootuses niiviisi ohvrit vaigistada. Seega pole mõtet end hiljem vaevata mõttega: Mida ma oleksin pidanud teisiti tegema? See ei muuda olukorda ega tee enesetunnet paremaks. Vastutus teo eest lasub toimepanijal.
Tunded, mis kaasnevad vägistamise või seksuaalse rünnakuga
Iga inimene reageerib traumeerivatele sündmustele erinevalt. Ükskõik, millised Sinu tunded on, need on igal juhul loomulik reaktsioon juhtunule. Allpool on toodud mõned näited. Ent on võimalik, et Sinu puhul ei avaldu ükski nimetatuist. Ükskõik, millised on Sinu tunded, ära kõhkle abi otsimast, kui seda vajad.
• Kui rünnak toimus alles äsja, võid sa olla šokis. See võib tähendada, et Sa tunned täielikku tuimust ja emotsioonitust, ei suuda juhtunut uskuda, nutad, värised, naerad või tunned, nagu oleksid haigeks jäänud.
• Sulle võib tunduda, et oled juhtunus vastutav ja süüdi.
• Sul võib esineda õudusunenägusid ja unehäireid.
• Sa võid juhtunut vaimusilmas uuesti läbi elada (ootamatud mälupildid), mälupilte võivad vallandada teatud helid, olukorrad või lõhnad ja need võivad Sinus esile kutsuda suurt hirmu.
• Sa võid kaotada enesekindluse, usaldus iseenda ja teiste vastu võib väheneda.
• Sa võid tunda end väärtusetuna või ennast vihata.
• Sul võib esineda raskusi igapäevase eluga toimetulekul.
• Sa võid tunda viha ja sind ümbritsevate inimeste peale kergesti ärrituda.
• Sa võid tunda end juhtunu tõttu räpase ja häbistatuna.
• Sa võid olla masenduses, endast väljas ja nutualdis pikemat aega.
• Sul võivad peas mõlkuda enesetapumõtted.
• Sul võib esineda teatud inimeste, kohtade või üksiolekuga seotud hirme.
• Sinu seksuaalelus või lähisuhtes võivad üles kerkida probleemid.
• Kui sul esineb mõni ülalloetletud tunnetest, on kindlasti asjakohane otsida abi.
Anna endale võimalus oma tunded välja elada. Seksuaalse rünnaku tagajärjel ilmnev emotsionaalne trauma on sageli suurem kui füüsilised probleemid. Tavalisteks reaktsioonideks on šokk, segadus, hirm, ärevus, depressioon, viha, abitus. Paljudel inimestel vallanduvad tahtmatud füüsilised või emotsionaalsed reaktsioonid, nt nutt, ohjeldamatu karjumine, aga ka täielik apaatsus. Ükski nendest pole väär ega sobimatu.
Hilisemad kehalised reaktsioonid, mis võivad kaasneda:
• unehäired (uinumishirm, painavad unenäod)
• söömisharjumuste muutumine
• nähtava põhjuseta kehaline ebamugavustunne, valu
• peavalu, kehalised pingeseisundid
Emotsionaalsed reaktsioonid, mis võivad kaasneda:
• kõrgenenud hirmutunne
• tujukus, kerge ärrituvus
• segadus
• katse blokeerida kõike rünnakuga seonduvat
• sõltuvus- ja jõuetustunne
• viha, vaenulikkus (nii vägistaja, kohtusüsteemi kui ka lähedaste suhtes)
Otsi toetust ja abi. Isegi pärast esmase šoki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtunut eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Need reaktsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned, et need hakkavad Sul üle pea kasvama ja normaalset igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaalse nõustaja käest.
Toimetulek pärast seksuaalvägivalda
Anna endale toibumiseks aega. Ükski aeg pole liiga pikk ega liiga lühike, kui jutt on ajast, mis kulub sellisest kogemusest ülesaamiseks.
Sul võib olla sellel ajal raskusi keskendumisega enda eest hoolitsemisel, kuid on siiski oluline, et Sa magaksid ja sööksid nii hästi kui võimalik. Olukord võib tunduda Sulle palju hullem, kui Sa oled lisaks veel ka väsinud või näljane.
Sa ei pea kõigega üksi hakkama saama.
Räägi oma tunnetest ja mõtetest mõnele usaldusväärsele sõbrale või pereliikmele, oma partnerile või mõnele inimesele, kes on ise midagi sarnast läbi elanud.
Samuti on Sul kindlasti võimalik rääkida juhtunust mõne asjatundjaga.
Mida Sa saad veel enda heaks teha?
• Usu endasse. Paljud kannatanud tunnevad pärast rünnakut häbi ja süütunnet, teevad endale etteheiteid. Oluline on meeles pidada: see ei olnud Sinu viga. Vägistamisel ja muul seksuaalvägivallal pole õigustust. Keegi ei ole seda ära teeninud.
• Räägi kellelegi juhtunust. Vägistamine on väga isiklik trauma ja paljud kannatanud ei räägi juhtunust isegi lähimatele sõpradele. Kogetut ainult endas kanda on ühe inimese jaoks liialt suurem koorem. Võimalus tunda kellegi toetust ja aitamissoovi võib olla olulisim samm kriisist ülesaamise teel. Mõtle, kas Sinu tutvusringkonnas on mõni usaldusväärne inimene, kellega saaksid oma lugu jagada. Kui soovid jääda anonüümseks, on Sul võimalus helistada usaldustelefonidele. Ära karda küsida abi.
• Võta endale aega. Ole endaga kannatlik, tervenemisprotsess võib olla keeruline ja võtta aega. Julgusta ennast ja ära heida meelt, kui märkad tagasiminekuid. Kui tunned, et vajad vaikust ja puhkust, püüa leida võimalus paar päeva töölt puududa või loobuda mõningatest igapäevastest kohustustest. Jälgi, et sööksid ja magaksid korralikult. Kui Sul on raskusi uinumisega, võib abi olla enesesugestioonist. Korda endale näiteks: olen lõdvestunud ja soojas, olen kaitstud ja hoitud, homme on parem päev.
• Hoolitse oma turvalisuse eest. Mõte, et vägistamine või rünnak võiks korduda, võib tekitada kannatanus suurt hirmu. Tee midagi, et hirmust vabaneda. Avalda oma soove. Näiteks kui Sa soovid, et mõni sõber oleks paar päeva Sinu läheduses, ära häbene seda temalt paluda.
Otsusta, kas teatada politseisse või mitte.
Kahjuks on otsus, kas teatada politseisse või mitte, üks esimesi, mida Sa pead tegema. Teatamine võib hetkel olla asi, millele Sa kõige vähem tahaksid mõelda, kuid oluline on olla teadlik olemasolevatest võimalustest.
Esiteks on teatamine/mitteteatamine otsus, mille ainult Sina saad teha. Kui Sinus valitseb segadus, võib abiks olla nõupidamine usaldustelefoni töötajaga. Kui Sa tahad pöörduda politseisse, siis ole teadlik sellest, et politsei ja meedikud saavad tegutseda seda tulemuslikumalt, mida varem Sa seda teed (soovitavalt esimese ööpäeva jooksul, kuid pöörduda võib loomulikult ka hiljem). Enne meditsiinilist läbivaatust ei tohiks Sa käia duši all ega pesta hambaid. Kui Sa tahad enne seda vahetada riideid, säilita seljas olnud riideid eraldi paberkotis.
Lastevastase seksuaalvägivalla korral tuleb alati teavitada politseid.
Peatüki koostamisel on kasutatud Tartu Naiste Varjupaiga voldikut "Seksuaalvägivallast" (autorid: Marika Väli, Kai Part, Raul Heido, Sirje Otstavel ja Kait Sinisalu) ning www.sexualityandu.com, tukinainen.fi, naistetugi.ee, sm.ee materjale
